Sellest jutustab endine Kokskäri tuletorni ülevaataja Oskar Sulg järgmist:

1918. aastal teenisin Kokskäri (Keri) saarel tuletorni ülevaatajana.
25. detsembril 1918. a. kell 11 ilmus idapoolt miiniristleja Nõukogude lipu all, millest mina kohe telefoniga teatasin Tuletornide valitsuse ülemale, kapt. W. Dampf, Tallinnas, samuti ka edaspidiste sündmuste käigust. Varsti lugesime ka laeva venekeelse nime "Avtroil". Laev sõitis umbes 20 sõlme kiirusega 1 1/2 meremiili lõuna poolt Kokskärist mööda, lääne poole.
Suure Pranglisaare loode otsal asuva Süüdi toodri juures laevalt avati tuli Viimsi poolsaare peale, mis mõni minut kestis. Siis vähendas laev söidukiirust ja liikus Aegna saare loodepoolse sääre juure, kus ta minutid kümme paigal seisis. Kokskärist 8 miili loode sihis oli näha ühte ühemastilist Soome kaubaaurikut edela
poole sõitmas. Miiniristleja, seda aurikut nähes, sõitis talle Revalsteini madaliku juure vastu ja arvatavasti sundis teda seisma jääma, mis umbes 15 minutut kestis. Siis soome aurik vöttis kursi ida poole, aga miiniristleja tüüris tasase käiguga Tallinna lahe poole kuni Aegna tulepaagini, Kokskärist 12 miili lääne-edela (WSW) suunas.
Seal miiniristleja avas õige ägedat tulistamist Tallinna sihis, sealjuures mitmesuguste kurssidega risteldes. Varsti oli ka Tallinna poolt kahuripauke kuulda ja kuulide vette langemist ristleja ümber näha. Siis vaenlane algas taganemist kirde poole, sealjuures tulistamist jätkates. Kümme minutit peale lahingu algust Tallinna lahest Aegna tagant tulid nähtavale Briti miiniristlejad, kes vaenlasele loode ja põhja poolt suurema kiirusega lähenesid ja sellega teda sundisid kagu poole pöörduma. Sealjuures jooksis ta üle Divelsei
kivise madaliku ääre ja sai vist raskeid põhjavigastusi, nii et ei saanud põgenemist jätkata.
Niipea kui enamlaste miiniristleja seisma jäi ja Briti laevad teda ümber piirasid, Soome kaubaaurik pöördus tagasi ja sõitis takistamata Tallinna poole. Nõukogude laeva ümber seistes, Briti miiniristlejad lasivad paadid vette, viisid osa oma mehi "Avtrolili" peale ja nähtavasti võsid osa enamlasi oma laevadele. Kell 15 "Avtrolili" masti tõmmati Briti sõjaväelaeva lipp, üks Briti ristleja vöttis "sõjavangi" oma taha ja laevastik sõitis tasase käiguga Tallinna poole.
Koht, kus "Avtroil" kinni võeti oli Kokskärist lääne-edelas (WSW) kaks miili.
27. detsembril 1918. a. koidu ajal kell 8 teine Nõukogude miiniristleja "Spartak" ristles Kokskäri ümbruses mitmesuguses kauguses ja vahelduvate kurssidega, vahest ainult ühe miili kaugusel, nagu otsides oma seltsimeest. Arusaadavalt teatasin sellest viibimata Tallinna oma ülemusele.
Kell 13 Tallinna lahest Aegna tagant tulid nähtavale kaks Briti miiniristlejat, kes suure kiirusega Kokskärist möödudes, vaenlasele lähenesid ja oma vööripoolsetest kahuritest teda tulistasid. "Spartak" inglaste laskude peale ei vastanud, vaid pöördus ida-kirde (ENE) kursile ja suurendas sõidukiirust. Varsti kõik kolm laeva kadusid silmapiiri taha, kuid enne pimeda tulekut "Spartak", katki lastud tagumise mastiga, toodi juba Briti laevade vahel tagasi Tallinna poole.
Koht, kus ta kinni võeti ei olnud Kokskärist mitte näha, kuid aja järele arvates, see võis olla umbes Ekholmi (Mohni) tuletorni ümbruses.
Kõik, mis nendest haarangutest Kokskäri tuletornis näha oli sai telefoniga viibimata Tuletornide valitsuse ülema kaudu Tallinna sadama komandandile ja Sõjavägede Ülemjuhatajale edasi antud. Juulis 1920. a. tegin sellest veel erilise ettekande Merejõudude Juhataja Staabi sellekohase telefonogrammi puhul. Siis olin juba Lootside inspektoriks Tallinnas.

O Sulg

Teadete koguja: W. Dampf
-------
Inglased kinkisid Avtroili Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk".