Varsti pärast "veealuste kopsude" leiutamist läks meresügavusse Frederic Dumas.
Taheti selgitada, milleks on võimeline akvalangiga inimene. Dumas jõudis kuutkümmend meetrit tähistava märgiseni.
Naljakas on see, et ta arvas ise, nagu poleks ta jõudnud sügavamale kui kolmkümmend, kõige enam
kolmkümmend viis meetrit.
Dumas' rekord pidas vastu neli aastat. Siis ründasid seda kuus "inimkala" eesotsas Cousteau endaga.
Sellesse gruppi kuulus ka Dumas.
Vee alla lasti tross, mille külge olid iga viie meetri järel kinnitatud värvilised lipikud.
Mingi märgini jõudnud akvalangist pidi kirjutama sellele oma nime ja pöörduma tagasi veepinnale.
Esimesel sukeldumisel jõudsid sukeldujad kuuekümne viie meetri sügavusele.
Olles uue katse tulemustega rahul, viis Cousteau koos oma kaaslastega sukeldumistrossi uude kohta, kus meri
oli 90m sügav. Esimesena läks vee alla akvalangi leiutaja ise. Saanud jagu 60m sügavusel alanud
lämmastikujoobest, jõudis ta suure vaevaga trossi lõpuni ja tegi veealusesse "päevikusse" lühikese
märkuse. Cousteau'le järgnesid tema seltsimehed.
1958. aastal sooritas retke 105m sügavusele hispaanlane Eduardo Ametto. Aasta pärast purustasid selle
rekordi itaallased EnnioFalco,Alberto Novelli ja Cesare Olgiani. Nad jõudsid 130m sügavusele.
1962. aastal sooritasid Bahama saarte juures sukeldumise kanadalased Richard Birch ja Roger Hutkins.
Nende tulemus oli 143m.
Nad kõik hingasid tavalist suruõhku..


A.Tsernovi raamatust 'Homo Aquaticus' 1977


Tagasi