Kuna eestis fulltrimixi kursuse läbimine võib venida mitme aasta peale,kuid põnevad vrakid vajavad uurimist, siis otsustasin selle ära teha Egiptuses. Eks kogemusi saab koguda ikka Eestis praktika käigus.

1.päev
Sharmi jõudsime kl 10. Saime hotellid kätte ja peale lõunat tegime esimese testsukeldumise Naama bay rannast. tehnilise õpilased võtsid kõik duublid, sest oli vaja paika saada raskused ja tutvuda kuda alumiiniumduublitega on. Sukeldus ise oli suht mõtetu, nähtavus vaid 3-5m.
Meie hotell on täitsa tühi, oleme vist ainsad kliendid siin. Kogu personal vaid meie päralt.Sööki valmistatakse vaid kahele.

2.päev
Hommikul kl 7.20 pidi tulema buss meid peale korjama, et laevale viia. Hommikusöök alates kl7. Pabistasime, kas jõuab 20 minutuga söök valmis ja söödud. Jõudsime, buss tuli tund aega hiljem, nad otsisid meid vale hotelli juurest.
Esimene sukeldus oli 52m ja 60min. Mul läks kõik hästi. Selges ja soojas vees on palju lihtsam kui Eestis. Teistel olid mõned probleemid: Üks tõusis poi laskmisel liiga kõrgele ja lasi sinna vähe õhku sisse ning oli ise üleraskustatud. Teine ujus liiga lähedal riffile ja poinöör jäi riffi taha kinni. Oma 5min jändas enne kui lahti sai. Eks see kõik ole harjutamise asi, saidki stressitest teha.
Teine sukeldus oli hobikas, pildistasin loodust.
Õhtusöök hotellis oli rikkalik - salat, võileib,supp, praad.

3.päev
Kogu grupp (7.in) läksid täna Thistlegormi vrakki vaatama. Ma jätsin selle vahele, sest olen seal käinud ja rohkem nagu ei tõmba. See on üks populaarsemaid sukelduskohti maailmas. Mis ma ikka vahin seda mitu korda kus miljonid inimesed on enne käinud. Ei mingit põnevust. Pealegi väljus buss kl 4 öösel. Võtsin sukeldusvaba päeva. Magasin une täis, sõin hommikust ja läksin linna. Vedelesin rannas, päevitasin ja ujusin. Siis jalutasin mööda ilusat rannapromenaadi ja valisin sobiva söögikoha. Mõnus on siin soojas palmide all ja veel hea muusika taustaks. Tõeline puhkus. Lihtsalt uitan mööda tänavaid.Hakkas meeldima üks stiilne vesipiibutamise koht, tegingi seal ühe sishah. Eemalt paistis laud, kus masseeriti kedagi. Korra tekkis mõte, et laseks ka end mudida, aga jätsin igaks juhuks seekord vahele. Õhtul hotelli tagasi tulles tuli mõte, et oleks võind rentida väikse rolleri ja sellega ringi sõita,
vaadata elu kesklinnast eemal. Kui juhtun veel siia kanti siis kindlasti teen seda. Elektrisüsteemiga on Egiptuse hotellides alati probleeme olnud. 3a tagasi pidin pistikuid parandama, et voolu kätte saada, eelmisel aastal oli tegemist et külmkapp käima saada, seekord pistikupesast kuidagi voolu kätte saab ,aga laelambi põlema lülitades käis pauk ja vool kadus ära. Õnneks oli kaitselüliti plokk samas toas ja kaitsme sisselülitusega vool taastus, ainult 1 pirn hävis. Täna hommikust kuni lõunani oli kogu toas elekter ära, õhtul tuli tagasi. Elekter on mulle väga oluline, sest vaja igasugu seadmete, nagu lapaka,fotoka,kaamera akusid laadida. Ja muide need elektriprobleemid esinevad olenemata hotelli tärnide arvust. Nii 2,3 kui 4*.
Rahvast on hotelli juurde tekkinud.
homme tulevad harjutused juba 80m sügavusel.

4.päev
Thomas Canyon Tirani saare juures.
Uus sügavusrekord 81m. Väga raske sukeldus oli. Ettevalmistus sai tehtud ka kiiruga laevas - dekoballoonile rihmad ja plaan. Alla EAN36-ga kuni 30m-ni, siis lülitus põhjasegule tx 16/50. Laskusime kanjonini 70m, sisse ei läinud, sest sattusime selle lõpu juurde, sealt edasi 80m peale. 10 min vaatasime all ringi ja hakkasime mööda riffi äärt tõusma. Umbes 70m peal sattusime tugevasse hoovusse, pidi kõvasti vaeva nägema et edasi liikuda. Vaatan manokas näitab 50bar. Hoovus keerutas ringi kuidagi omapäraselt. 60m peal leidis Mark põhjast raskusvöö ja hakkas sellelt tina ära võtma et rihma kaasa võtta (üleeile leidis merepõjast töökorras fotoka). Mul manokas näitab 30bar. Koputan 2 dekoballooni kokku ja näitan et põhjasegu on lõppemas. Saan talt varuotsa. Sedasi tõuseme 30 meetrile. Lülitus travel mixile. See regu oli mul laenatud. Mõne aja pärast hakkas selle teine aste väga raskelt õhku peale andama, pidi ikka jõuga imema, et klapp avaneks. Päris ära väsitas. 15m peal lülitus dekosegule. Sellel regul oli jälle see häda, et iga hingetõmbega sain törtsu soolast vett suhu. Pinnale tõusime 85 minutil. Markil põhjasegu järgi 12bar, mul 10bar. Eks sellise kulu põhjus oli tugev hoovus ja mul kindlasti ka ärevus sellisest sügavusest ja varustuse setupist mis pole sisse töötatud. Ega see trimixi kursuse tegemine soojal maal nii lihtne polegi kui vertikaalsed ja keerutavad hoovused on.
Teine sukeldus oli hobikas, pildistasin loodust. Homme on mingid käigud ja koopad 75m peal.
Regud peab enne natuke ümber tegema.

5.päev
Tänane sukeldus oli veidi teistsugune. alguses läbi mingi koopa, siis 15min ujumist 32% seguga 15m peal, siis laskusime 40m-ni, segu vahetus ja edasi 65m sügavusel asuva koopani. Meil neljast vaid kahel olid lambid, mul pold. Mark läks ees sisse. koopas oli mingi hoiatustavel, et ära otse edasi mine. Me siis keerasime paremal alla. 70m-ni laskusime, edasi ei riskind minna. Pimedas koopas ilma lambita on ikka jama, ei näe kella ega manokaid. Samuti ei näe kui kuhugi vastu lähed või soga üles ajad. Tõus ja deko läks normaalselt. hoovust polnud ja igal sügavusel oli mida vaadata. Travel mixi regu sain välja vahetada, see töötas paremini, aga ikkagi see on vist reegel, et rendivarustus on alati poolpidune. Nii esimene aste kui voolik lekkisid. Lõppdekos sain jälle soolavett luristada.
Päeva teine sukeldus oli Yolanda riffile. See oli väga ilus. Hea nähtavus ja nägi palju erinevaid kalu.
Homme on Elbellz ja Blue hole, need peaks olema lihtsamad, ühe dekoseguga, nii 50-60m ringis. võtan sinna
juba fotoka kaasa.

6.päev
Pidime tegema Dahabis 2 sukeldust (blue hole ja kanjonisse), aga jõudsime vaid ühe, sest asjaajamine ja balloonide täitmine võttis liiga kaua aega. Sünge koht on see sinine auk, päris palju laipu on sinna põhja jäänud. Isegi legend sellest on masendav: Vanal ajal kui valitseja käis sõjaretkedel, pidas ta naine armukesi ja igal oma armukesel lasi pea maha raiuda ja visata blue hole. Kui mees sellest teada sai, siis tegi naisega sama, raius pea maha ja viskas laiba sinna auku. Sellest ajast siiamaani kutsub see siivutu naine omale sinna augu põhja armukesi, kes siis jäävadki sinna.

Nähtavus 40-60m peal oli suht kehva. Läbisime käigu, teisel pool koopa suu juures võtsin taskust lipu, tõmbasime selle lahti ja Mark filmis meid lipuga koopasuu taustal. Tundsin isegi kerget lämmastikunarkoosi, kuigi END oli kõigest 32m, ilmselt avaldas mõju selle augu halb aura. Siis tiirutasime dekopeatustega spiraalis mööda auku ülespoole. Seal harjutasid freediverid laskumist.
Õhtul ronisin väikse mäe otsa ja sõbrunesin ühe koeraga. Pärast oli suurem sööming-jooming alcapone restoranis Dahabi keskuses. Tellisime kahe peale vaagna küpsetatud mereelukatega - krevetid, kalmaar ja 2 kala. Oli päris kallis, aga see eest ka väga maitsev. Peldikus oli naljakas see, et sisse astudes osutas neeger käega vaba kabiini poole, väljudes avas veekraani käte pesuks, siis ulatas kuivatamiseks paberi ja näitas kuhu see visata. Hea on ka see, et kõrtsides võib juua oma alkoholi. Sukelduse eest pidi maksma 199eur, masendav mis hinnad. Muidu muud hinnad on poodides odavamad kui Sharmis.
Mark rääkis et kunagi üks OWD-kas venelane küsis, et jube tahtmine on Blue hole käigust läbi minna (see hakkab 55m sügavuselt), mis selleks on vaja? Mark ütles et teed nitroxi kursuse, siis adv nitroxi, siis normoxic trimixi ning siis lähedki läbi käigu. Venelane küsib: mis see kõik maksma läheb? Mark: umbes 1200 eurot. Venelane mõtleb pisut, siis võtab taskust 1200 ja ütleb: võta raha, ma kursusi ei taha, aga vii mind käe kõrval sealt läbi. Loomulikult Mark keeldus.

7.päev
Ostsin linnast kõik mis vaja - paki vesipiibu tubakat ja paar kinki ning vedelen nüüd hotelli basseini ääres.
Tõeliselt soe on seekord Egiptuses. 3a tagasi peaaegu samal ajal oli oluliselt jahedam. Marsade kasutamine on ka selge: Tuleb lihtsalt peale istuda ja öelda kuhu tahad sõita. Kohale jõudes anda juhile 1 LE (selle hinna ütles meile reisikorraldaja) ja lahkuda. Kui hakata küsima et mis see sõit maksab (nagu esimestel päevadel tegime), ei olda nõus isegi 5 LE eest kohale viima.
Õhtul läksin veel basseini äärde istuma. Üks tüüp tuli juttu ajama. Selgus et ta on Kairost mingi õlikompanii töötaja. Küsis kust ma olen, aa, Eesti see on Moskva. Vastasin, ei Soome lähedal.
mõned lõigud vestlusest:
(tema:T, mina:M)
T: Põhja pool Soomet
M: Lõuna pool
T: Mis on tuntuim asi Eestist
M: räägin talle Skype-st (kuna enne olime pikemalt arvutitest rääkinud)
T: aa see on hästi vinge asi, peaks vist olema microsofti tehtud.
M: seletan et ei, see on eestis tehtud.
T: Soomes oli vist MM või olümpia mängud aga ei mäleta mis alal
M: suusatamises
T: mis see on?
M: seletan ära, siis näitan veel käte ja jalgadega lisaks, ta ei saa aru.
T: tantsimine? aa, iluuisutamine? Mida peale tööd teed?
M: käin paadiga sõitmas ja sukeldumas.
T: oo, kas tõesti seal saab sukelduda?
M: meil on palju huvitavaid laevavrakke.
T: oi, see on nii hirmus, homme lähen langevarjuga paadi järel sõitma aga nii jubedalt kardan, et vist tühistan ära.

8.päev
Asjad pakitud ja lennuki peale.