Traaler Iljusha

18.08.2003

See oli esimene vrakk, mida ma nägin. Samuti esimene sukeldumine isikliku varustusega. Laev ise oli umbes 20m pikk ja hästi säilinud. Kahjuks ei õnnestunud teda väga põhjalikult uurida, kuna nähtavus oli üsna kehv, 3-4m ja juhtus selline asi, et kui olin peaaegu põhja jõudnud, tundsin et ei saa hästi hingata. Umbes nagu hakaks õhk kohe otsa saama. Läksin siis pinnale tagasi, arvates et paariline ei keerand kraani päris lahti (rumal mõte muidugi ja rumal oli see ka ise enne unustada lahti keerata) aga asi oli selles, et olin niigi väikese vesti rihmad liiga pingule tõmmand ning kalipso krae liiga tihedalt ümber kõri keerand et kopsud ei saand liikuma. Kui sain need asjad parajaks kohendatud läksin teisele katsele, õhku alles veel ~110 bari. päris õudne tunne oli laskuda sogases vees teadmatusse. Ehk kunagi saan sellest hirmust üle... Lõpuks saime siiski teha tiiru laeva kohal. Vesi oli üllatavalt soe, minu konsool näitas 13 kraadi 12m peal. Päris põhjas 15m peal aga läks järsult külmemaks ja nähtavus jälle palju paremaks. Üldiselt oli väga tore ja õpetlik ettevõtmine. Sain mitmeid uusi ja vajalikke kogemusi. Paadisõit oli ka päris vahva, see kihutas nagu skuuter üle lainete.