Motomatk 2018

Kaukaasia
01.07.2018-18.07.2018

Tagasi

Kilometraaž umbestäpselt 8000km
Kaugeim punkt Garni tempel.


Edasine on päeviku vormis


1.päev
Hommikul alustasin teekonda Kaukaasiasse. Transiit läbi venemaa kahe kaaslasega. 62-aastase Vassili ja 25-aastase Sašaga. Ehk siis peaaegu 3 põlvkonda. Vassiliga olin korra varem kohtund, Sašaga kohtusime Luhamaal. Peale transiiti juba vaatame kes kuhu poole läheb.


2.päev
Jõudsime lõunamaale. Kuni Brjanskini oli temperatuur 11-13 kraadi ja vihmane. Siis aga laksust läks soojaks ja ka loodus muutus. Uus ratas on ka selline, et pole vahet, kas tee on hea või halb, see teda ei sega.

3. Päeva õhtuks jõudsin tädi juurde Rostovi lähedal. Viimati nägime kui olin umbes 7 aastane. Väga emotsionaalne kohtumine oli. Kahju, et 10 aastat varem sinna ei läinud. See on üldse teine asi elus mida kahetsen.
Järgmisel päeval sai tehtud pikk sõidupäev ja transiit lõpetatud. Camelbag õigustab end hästi. Öö Vladikavkaz-is. Esimesed kaukaasi eeslid on nähtud. Põhja-Osseetia liiklus on suht närviline. Bensukas küsisin kus wc on, öeldi et maja taga küljel, kas tõesti ise ei näe. Läksin vaatama ja vot ei näinud kohe, siis avastasin et eemal on mingi 1.5x1.5m putka ja see oligi, auk põrandas ja puha.

5.päev
Gruusia piiril oli väga pikk järjekord. Aga on selline nipp, et paremalt poolt võib rattaga kõigist ette sõita, vasakult sõites maksab see 5000 rubla.
Külastasime Gergeti kirikut kust avanes ilus vaade Kazbeki mäele.



Kiriku juures küsis 1 mees mis riigist olema ja andis siis seda lugeda:


Soovisime Vassili ja Aleksandriga üksteisele head teed ja läksime laiali. Tee Tbilisi poole oli ilus, aga aeganõudev. Peale Zhinvali järve Omalo poole ära keerates läks huvitavaks. Tee ääres jalutavad eeslid ja hallid sead. Kruusatee, ei ühtegi sõidukit. Käin korra oma lohakusest külili. Edasi tuleb paar mahajäetud küla.
Tänane öö ühe kohaliku pere juures koos lookas laua ja koduveiniga. Grusiinide toostid mulle meeldivad. Need tulevad nii lambist ja on ehedad.





6.päev
Teel Omalosse oli vaja veidi üht jõge kohendada. Suht sügav ja kiire vooluga oli väheste kogemustega jõeületaja jaoks. Tänu Artur Kimi koolitusele ja streetmoto orienteerumisel osalemisele õnnestus Omalos ära käia ilma kukkumata ja ühe päevaga. Tagantjärele mõeldes jäi ülemöödund aastane 'kassiini lõhe' mitte läbimine puhtalt oskuste taha. Või kirjutame kõik hea ratta ja ilma arvele?





7.päev
Läbi ilusa tühermaa kohati päris offroadi sõites (õige offroad algab homme) jõudsin David Gareji kloostrisse.
Kui meie ehitame omale kivist elamise ümber, siis nemad on seal ise kivisse elama läinud.


Kloostri taga paistab Azerbaijan. Kahjuks seda viisat ei jõudnud seekord saada.
Rustavis kui kebabi ostsin, tuli üks mees ligi, tegi oma keeles juttu ja küsis kas kohvi tahan ning lasi siis vip ilusalongist (kust ta varem välja tuli), mulle niisama kohvi tuua.
Küsisin kaua Armeenia piiril võib aega minna, vastas: 'armenia not good'.
Õhtuks jõudsin Armeeniasse. Piiril oli palju sagimist ja segadust, aga ei midagi hirmsat. Teoreetiliselt oleks võinud 30 minutiga üle saada, oma teadmatusest läks veidi kauem.


8.päev
Hommikul jälle sadas, startida sai kell 12. Sõitsin Sevani järve äärde. Käisin ujumas. Teele tagasi sõites läks esirehv tühjaks. Selle asemel et asjaga tegeleda, tellisin hoopis šašlõki.


Õnneks oli rehvivahetuspunkt lähedal ja saime seal kamba peale asja ära parandatud, nii et ei pidand ratast alt ära võtmagi. Uurisin mitmest kohast kas üle mägede saab Geghardi. Soovitati minna ringiga mööda maanteid aga 1 ütles et sellise vezdehodiga saad küll läbi. Igatahes ma üritan. Hetkel Sarukhani lähedal tühermaal 2300m peal telgis. 31km veel läbida. Ukerdamist on kõvasti.


9.päev
Ohh, see mägede ületus osutus oodatust palju raskemaks. Turnimist, kukkumist ja kangutamist oli omajagu.
Kõrgeim punkt 3200m. Mägilased elavad seal telkides ja peavad lamba ja lehmakarju. Üks pere kutsus külla ja pakkus süüa. Lahe kogemus.
Küsisin kohalikelt teed, nad ütlesid et siin on tupik, aga pead veidi tagasi sõitma ja siis näe seal üleval läheb õige rada, või mine siit otse üles, jõuad ka rajale. Viimane variant tundus kahtlane, aga kuna mingid jäljed läksid ja tüübid ütlesid mine-mine, siis proovisingi. Enne lõppu käisin ikka külili. Kallaku peal ratta püsti saamine võttis ligi pool tundi mägilaste koera kurja pilgu all.
Jalgradasid ja sissesõidetud jälgi on seal palju, aga ainult üks tee viib sihtpunkti. Lihtne on valele rajale sattuda. Kes maastikurattaga Armeeniasse lähevad, soovitan läbida lõik Sarukhan-Geghard. Lähedusse jääb ka Azhdahaki vulkaan, mille kraartis on järv kus samuti tasuks ära käia.




Matka kaugeim ja lõunapoolseim punkt: Garni tempel.

Jerevan - väga palav, päikese käes 50 kraadi. Lühkaritega sõites on sama tunne kui saunas naha peale puhuda. Leidsin konditsioneeriga söögikoha. Pärast uksest väljudes oli tunne nagu astuks leiliruumi. Aga saunas on ju mõnus!


Järgmisena oli kava järgi plaanis minna munni monumendi juures oleva Kari järve äärde end jahutama. Jätsin selle siiski ära, vaatasin Armeenia kõrgeimaid tippe Aragatsi mägesid eemalt ja otsisin öömaja. Majutuses üks armeenlane õpetas uue toosti: "võpim za teh vorot, otkuda võšel ves narod.

10.päev
Tagasi Gruusias. Piiril läks ~15min. Vardzia koobasklooster ja Rabati kindlus. Viimast soovitan kõigil külastada kes Gruusiasses lähevad. Väga uhke ja võimas.
Maitsvad hinkaalid ja kohv restoranis vaid 1.5eur.
Öö Abastumanis. See on omapäraste majadega asula, homme pildistan ja siis Zekari Pass, sest ei suutnudki leida mõjuvat põhjust Batumisse minemiseks.






11.päev
Gruusias on nii palju lehmi, isegi linna tänavatel jalutavad. Kui USA-s oli igal kõval mehel mitu kastiautot, siis siin on mitu lehma :)
Zekari Passi juures 1 vanamees kutsus jooma, kahjuks pold aega, kuigi oleks võinud vähemalt veidi juttu vesta. Maja äge, vaade ilus ja Norra lipp väljas. Kindlast huvitav inimene.


Edasi sai käidud Kutaisi lähedal Prometheusi koopas. Koopad on igal pool suht ühesugused, laes stalaktiidid ja maas stalagmiidid aga vähemalt jahutust saab seal kindlasti.


Öö Zestafonis - Kõige odavam majutus 5eur. Omanik rääkis et võibolla tulevad mustlased ka sinna, võta kõik asjad tuppa, muidu varastavad ära. Eelmine kord viisid talt isegi roostes kuvalda minema. Sekord õnneks kedagi ei tulnud, olin ainus klient.

12.päev
Üldiselt ma kogun hetki, mitte asju. Ainsad 2 asja mida igast riigist kaasa tahan osta, on riigi sümboolikaga kleps ratta kohvrile ja t-särk. Kahjuks Armeeniast ei õnnestunud kumbagi leida, Gruusias kleepsu lõpuks sain, Tbilisist leiab ehk homme särgi ka.
Tee ääres müüdi lambaid ja kitsi. Ostja valis karjast sobiva välja, müüja veristas ära, tõmbas naha maha, sisu välja ja prügikotis viis ostja rümba minema. Mult küsiti kas teil Eestis nii ei tehta?



Uplistsikhe - Iidne kivilinn

13.päev
Viimame päev Gruusias. Mtskheta ja Tbilisi.
Tahtsin tee ääres müüjalt aprikoose osta, ladusin umbes pool kilo kotti ja ta ütles et võta niisama. Vot sellised inimesed siin.
Tbilisis lasin mototöökojas esiratta üle balanseerida. Seal töötas 1 lätlane, ütles et Lätis tööd vähe, sest hooaeg lühike ja seepärast tuli siia. Praegu Kazbeki jalamil õhtusöök koos poolakatega kes hakkavad varsti tippu vallutama.




14.päev
Piiriületus tagasi Venemaale läks kiiresti, aga mõistlik oleks tollideklaratsioonid kodus valmis teha, läheb veel rutem.
Veidi enne Elbruse juurde jõudmist pidas miilits kinni. Tuli automaat rinnul, ise sellise näoga nagu Šuriku seiklustest see Fedja, kes vitsa sai, ainult paksem. Sõitsin üle valge pideva joone. Hakkas kauplema, lõpuks ütles et anna ise nii palju et kahju ei hakkaks. Paarimees ütles et ah las läheb hoiatusega. Siis Fedja küsis kas sul eesti šokolaadi pole? Andsin talle väikse Vana Tallinna pudeli mis oligi selleks puhuks kaasa võetud. :)


15. Päev
Euroopa kõrgeimal mäel Elbrusel sõitsin köisraudteel kõige ülemise peatuseni. Mingist hetkest läks vihmasadu üle lumesajuks. Õhk oli puhas ja juba veidi hõredam kui all. Max kõrgus 3900m. Jälle lahe kogemus.


Sellega said kõik plaanitud punktid läbitud ja algas kodutee.
Mulle avaldas muljet Kaido Kruusoja ümbermaailmareisi loos koht kus ta oli terve päeva sõitnud ~600km ja selgus et sihtkoha hotellides vabu kohti pole, järgmise punktini oli ligi 1000km ja nii ta siis sõitis edasi järgmisesse hotelli.
Kuna enesetunne oli hea, siis mõtlesin et proovin ka ironbutti ära. Hakkasin Elbruselt liikuma kell 14.50, tehes vaid paarisaja kilomeetri tagant tankimise ja puhkuse peatuseid. Kl 22 kohv ja söök.


Enamuse ajast sajab vihma, pime, parem on sõita ees sõitva auto tulede järgi. Vastutulevad autod paljud vilgutasid mulle sest pimestasin neid. Kell 2 energiajook. Õlitan ketti ja reguleerin tuld allapoole. Tugev vihm. Kell 5 hakkab valgeks minema. Väsimus, otsin kohta kus puhata. Kell 6.30 leian rekkameeste parklast katusealusega pingi. Saan seal tukkuda 2 tundi. Sõidetud on 1045km.


Ärkan, sajab, 1 rekkamees kutsub enda autosse, pakub süüa, ajame juttu, siis sõidan edasi. Ikka on uni. Kõik muu tähelepanu on välja lülitatud peale tee jälgimise, isegi muusikat ei jaksa enam kuulata, rääkimata vestlussaadetest. Voronezis on tunne et enam ei jõua. Venitan kuidagi läbi linna, tee äärde majutusse. Läbitud sai 1300km 24tunniga. Enduro ratta kohta päris hea tulemus. Ei soovita järgi teha, kui siis vaid viimane pikem ots koduni.

16-17. Päev
Transiit. Öö Smolenski lähedal.

18. Päev
Tagasi kodus. Oli lahe matk.
Venemaal olid toredad asulate nimed:
Lõbus elu, Habe, Trummid, Konksud, Vaikus, Lubadused jne. Seekordsed enda kõige-kõige on siis sellised, et rattaga kõrgeim offroad mäeületus 3200m Armeenias, ise kõrgeimas kohas 3900m Elbrusel. Kõige palavam Jerevanis 50 kraadi päikese käes. Rattaga väikseim laiuskraad oli Garni tempel Armeenias. Kõige odavam korralik restorani kõhutäis 1,5eur ja tugevaim tuul Uplistsikhe-s. Pikim sõit 1300km ööpäevas. Meeldis see, et mina, kes pole eriti jutukas sai tohutult palju suheldud erinevate inimestega.Sain teada, et Armeenia šašlõkk on parem kui Gruusia šašlõkk ja mis kõige tähtsam - sain kinnitust sellele, et inimesed on head.Ja muide, reisimine/matkamine on odavam kui kodus olemine. Seekord kulus raha umbestäpselt 2x vähem kui igakuiselt kodus olles sama aja jooksul (ka varasemad kogemused näitavad sama).

Kodus oli vahepeal muru pikaks kasvanud.

Meelis Voevodin